Helme koduloomuuseum tähistas eile 37. sünnipäeva. Käisin sel puhul väikesel jalgrattamatkal mööda ühte kaheksakilomeetrist teelõiku, mis mind sellest praegu lahutab, klõpsutades seejuures pildikesi tee äärde jäänud vaatamisväärsustest.
Veel paarikümne aasta eest asus selle koha peal kunagine Lõve vallamaja, arhitektuurimälestis, mille seisukorra kohta kunstiajaloolane Juhan Maiste kirjutas juba 1984. aastal: “Halb. Hoone on maha jäetud. Katus amortiseerunud, aknad osaliselt purustatud. Tubades vandalismi jälgi. Ümberkaudne territoorium umbrohtu kasvanud. Aia tagaservas asuvad saun ja aidahoone lagunenud. Kuna hoonel puudub sobiv looduslik situatsioon, siis näib selle kasutusele võtt momendil olevat küllalt problemaatiline. Mõni aasta tagasi kasutati ehitist veel malevate majutamisbaasina, selle praegune seisund viimast enam kahjuks ei võimalda.”
Tänaseks ei ole jäänud enam midagi, kuigi erinevates turistidele mõeldud infomaterjalides, nagu nüüd tuvastasin, kirjutatakse jätkuvalt: “Maantee ääres on tagasihoidlik 19/20. sajandi vahetusel ehitatud ühekorruseline puumaja – Lõve vallamaja. See laastudest poolkelpkatusega hoone on hiljem olnud kasutusel taluelamuna; sellest ajast on pärit puu- ja juurviljaaed ning väike palkidest ait ja saun selle tagaservas.”
Tegelikult ei asunud see vallamaja üldse toodud lingi taga viidatud maantee ääres ja isegi mitte Lõvel, vaid Talnamõisas (Tallna, Talina), kunagises Lõve rüütlimõisa karjamõisas. Veel paarikümne aasta eest oli kohe samas Talna bussipeatus, mida nüüd enam samuti ei ole. Kogu see kohanimi on maakaartidelt kadunud, kuigi rahvasuus veel käibel. Ja seda teed mööda ei sõida enam ühtegi bussi.
Combiwoodi rajatised #eesti #elumaal
A photo posted by Andres Laiapea (@minginimi) on
Talnamõisast ligi poolteist kilomeetrit Helme poole kerkivad aga järjest 2004. aastal asutatud puitliiste valmistava ettevõtte Combiwood tootmishooned. Praegugi on seal ehitustööd käimas. Esimesed neist ehitati ümber endistest karjalautadest, mis pärast kohaliku majandi kadumist lõpuks tühjaks jäid ja aastaid lagunesid.
Veel 600-700 meetrit edasi, Viljandi-Helme-Leebiku teeristist poolsada meetrit Leebiku suunas asub looduskaitsealune liivakivipaljand, mis on üle kümne meetri kõrge ja ligi paarkümmend meetrit lai. “Tähtsus: Teaduslik. Valga maakonna ja ka Lääne-Eesti [!?] esinduslikum ja kättesaadavaim Burtnieki lademe Härma kihtide paljand, mis on eriti väärtuslik tekstuuride uurimise jaoks,” seisab vastavas andmebaasis. “Oma hea ligipääsetavuse tõttu oluline antud taseme tutvustamisel ekskursioonidel või teaduslikel ringsõitudel.”
Helme ordulinnuse varemed #visitestonia #helme #valgamaa #estonia #touristattraction
A photo posted by Andres Laiapea (@minginimi) on
Kui keerata sellest teeristist Valga-Uulu maantee poole, siis hakkavad kohe varsti paistma ordulinnuse varemed. Helme ordulinnus on seisnud varemetes alates 17. sajandist, mil taganevad rootslased selle Vene-Rootsi sõja ajal ise õhku lasid. Müüride lagunemine jätkub, kuid kohapeal ringi uidates on siiski selgelt tajutav kui võimas see kants kunagi võis olla. Arvatakse, et sama koha peal asus varem eestlaste muinaslinnus.
Varemete taga asuv Helme koobastik, mis on uuristatud ilmselt inimeste poolt, oli Eestis arvatavasti üks suurimaid selliseid muinasaegseid pelgupaiku, aga tänaseks on suuremad saalid sisse langenud ning avatud ainult üks sissepääs, kust ei saa minna just kuigi kaugele. Usutakse, et käikude võrgustik on mäe sees veel osaliselt säilinud, aga täpsemalt ei ole seda uuritud.
Mulgi naine #visitestonia #helme #valgamaa #estonia #touristattraction
A photo posted by Andres Laiapea (@minginimi) on
Ordulinnuse varemetest veidi Tõrva poole seisab tee ääres mulgi naine, suur puust kuju. Helme rahvarõivad ei olnud tegelikult päris sellised (kohati olid need hoopis teistsugused), mida võib näha selle kuju seljas, aga eks need ongi seal mingi stiliseeritud versioon, mille puhul on pööratud rohkem tähelepanu üldmuljele kui detailidele.
Veel veidi edasi asuvad kunagise kutsekooli hooned, mis seisavad enamuses tühjalt ja on müügis. Selle postamendi otsas oleva vana Fordsoni taga paistvas valges majas on leidnud endale samas aga koha Helme pansionaat, mis võib pakkuda niisama teelistele huvi selle poolest, et seal levib tasuta wifi, mille kasutamiseks, tõsi küll, tuleb minna hoonele üsna lähedale.
Seejärel juhatab Helme koduloomuuseumile viitav silt suurelt maanteelt paar kilomeetrit kõrvale.
A photo posted by Andres Laiapea (@minginimi) on
Helme Maarja kirik, mille ehitamist alustati arvatavasti 13. sajandil, mahutas üle paari tuhande inimese, istekohti oli 800. See sai küll korduvalt rängalt kahjustada ka varasemates sõdades, aga Teise maailmasõja käigus saadud purustustest ilmselt enam paraneda ei õnnestu, sest see aeg mõjus äärmiselt laastavalt ka kohalikule kogudusele ning järgnenud ja jätkuv linnastumine ei ole samuti kasuks tulnud.
Kunagises pastoraadimajas asub nüüd Helme koduloomuuseum, mille avarates ruumides on pandud välja suur kollektsioon vanavara, alustades kõikvõimalikest puidust tööriistadest ning lõpetades raadioaparaatide, trükimasinate ja isegi algelise personaalarvutiga. Ekspositsioon annab väga hea ülevaate taludes kasutatud inventaarist, aga samas on ka hulgaliselt stende fotodega, millel võib näha inimesi endit.
Muuseumi minnes või sealt lahkudes võib omakorda näha tee ääres idüllilisi pildikesi tänapäeva maaelust.
A photo posted by Andres Laiapea (@minginimi) on
Jõudes tagasi Valga-Uulu maanteele tasub heita viimane pilk ordulinnuse varemeid ümbritsevale orule, seal kulgevale vanale jõesängile, et liikuda seejärel edasi või antud juhul küll hoopis tuldud teed mööda tagasi.
Võimalik, et edaspidi tuleb sarnaseid fotoreportaaže ka teistest selle kandi paikadest ja isegi veel Helmest, sest vaadata on seal tegelikult palju rohkem, ma lihtsalt ei hakanud eile väga pikalt ringi kondama.
PS. Praegu seda kirjutades nägin aknast välja vaadates jänest, kes lihtsalt aias ringi kalpsas – linnas mõjuks see ehk ebatavaliselt, aga siin on üsna tavapärane vaatepilt.
