Väike horoskoopide test

Kuulasin eile Langi ja Kala saadet “Olukorrast ajakirjanduses”, kus nad laksisid muu hulgas horoskoopide ja nõid Nastja teemal.

Minu arvates on Nastja poliitikutest populaarsem selle pärast, et tema kutsub inimestes sageli esile positiivseid emotsioone, aga poliitikud enamasti masendust. Samuti on ka horoskoopide puhul oluline meelelahutuslik, tujutõstev aspekt.

Näiteks guugeldasin täna päevahoroskoope ning leidsin enda kohta järgmised read, mille paikapidavust saab ju nüüd ise kontrollida.

Õhtuleht: “Päikese ja Uraani pingeaspekti tõttu tõstab sinus elav mässaja jälle pead. Sa põhimõtteliselt ei saa praegu nõus olla sellega, millega suurem osa inimesi nõus on. Sa tahad olla eriline ning leiutad selleks mitmesuguseid võtteid.”

Nojah, teen näiteks horoskoopide testi, tõesti väga eriline 🙂

Neanky: “Teie seksikus kiirgab teist välja ja seda panevad tähele kohe kõik vastassugupoole esindajad. Oodata on muutusi teie suhetes. Ärge laske inimestel ennast ära kasutada!”

Misasja!?

Publik: “Olete täna valmis mugavuste ja peene toidu nimel tavalisest rohkem raha välja käima. Võimalik, et tutvute intellektuaaliga, kellega koos õhtustada.”

Või nii! Kokkuvõttes võib täna seega juhtuda, et keegi vastassoost intellektuaal, kellega just tutvun, tahab minu kulul õhtust süüa, aga mina ei tohi lasta sellel juhtuda.

Kui see tõesti nii peaks minema, siis hakkan vist küll isegi iga päev horoskoope lugema, aga nii või teisiti on see ju lõbus meelelahutus. Mõni ime siis, et nii paljud inimesed sellega tegelevad.

Kirjaniku sõna jõud

Jaan Kaplinski juba 1. oktoobril tehtud väikesest blogipostitusest puhkes Eesti meedias eelmisel nädalal järsku mingi hull poleemika, nagu oleks taevas maa peale kukkumas.

Huvitav, et poliitikutest asusid nö. vasturünnakule just Reinsalu, Paet ja Mikser (hoope jagasid ka ajakirjanikud Uustalu ja Taevere), kes on kõik üsna hiljuti oma erakondade sees võimuvõitluses lüüa saanud. Kas need tüübid nägid nüüd võimalust sellise kõvatamisega enda positsioone parandada vä?

Rein Veidemann märkis eile teleuudistes, et Kaplinskil on õigus arvata mida tahes ja selle pärast ei pea kohe hüsteeriasse langema. Aga… kui tegelik elu nii ilmekalt näitab, et seda siiski tehakse, siis kuidas peaks olema tulevikus võimalik vältida selliseid “rahvuslikke kambakaid” nende suhtes, kes hakkavad riigilt seda nn. kirjaniku- või kunstnikupalka saama?

On ju selge, et kui need inimesed eksivad milleski valitseva doktriini vastu, siis järgneb samasugune või veelgi hullem kiun, petitsioonid neile raha maksmise lõpetamiseks jne. Nii ähvardavad nendest toetustest kujuneda ikkagi kuldsed ahelad, mis piiravad inimeste eneseväljendust.

Ilmselt ainus viis selle vältimiseks oleks viia palgasaajate valimine edaspidi loomeliitudelt otse rahva kätte, et valituks osutunutel oleks tugev demokraatlik mandaat. Konstruktiivne ettepanek on viia see läbi mingi nn. tõsieluseriaali kujul (“Eesti otsib rahvakirjanikke/-kunstnikke”), telefonihääletuse teel – igas osas langeb keegi välja, kuni alles jääb viis kirjanikku ja viis kunstnikku.

Jah, see oleks muidugi täiesti jabur. Aga ma ei kujuta hästi ette, kuidas oleks võimalik teisiti vältida nende kirjanike ja kunstnike verbaalset lintšimist, kui nad siis riigipalgal olles mingitest (ükskõik millistest) üldlevinud tõekspidamistest kõrvale peaksid kalduma. Kui nad valitaks välja otse rahva poolt, siis annaks see neile ju tugevama seljataguse, palju suurema vabaduse enese väljendamiseks.

Elvise tagasitulek & HH

Hämmastav uudis: sel nädalal tõusis Briti albumimüügitabelis esimeseks Elvis Presley, kes suri juba enam kui 38 aastat tagasi.

Minu valik 1969. aasta Briti singlitabelitest sisaldab koguni kahte tema esitatud laulu, nende hulgas “Suspicious Minds”, mis on minu arvates üldse üks parimaid tema repertuaari kuulunud palu.

Ülal esineb sellest aastast aga hoopis tänapäevani tuuritav Herman’s Hermits looga “My Sentimental Friend”, mis oli nende jaoks viimane tõeliselt suur hitt.

Päris mitmed vanad melomaanid, nagu näiteks Vello Salumets oma raamatus “Rockrapsoodia”, on olnud HH suhtes üsnagi kriitilised ja seda kindlasti paljuski õigustatult, aga mulle mõned nende laulud siiski meeldivad, sealhulgas see.