“Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust” on kaasahaarav teos, mis viib lugeja sügavale inimaju ja teadvuse saladustesse. Jaan Aru suudab keerulised teemad lugejatele mõistetavaks muuta, pakkudes samas põnevat lugemiskogemust.
Raamatu tugevus seisneb selles, kuidas autor suudab keerulist neuroteadust ja kognitiivseid protsesse lugejale avada. Ta kasutab lihtsaid ja igapäevaseid näiteid, et selgitada keerulisi kontseptsioone, aidates lugejal mõista, kuidas meie aju töötab ja kuidas see meie igapäevaelu mõjutab. Aru suudab põimida teaduslikud teadmised huvitavate lugudega, luues sellega sidusa ja haarava jutustuse.
Raamatusse on lisatud kaasaegseid teadusuuringuid ja viiteid, mis aitavad värskendada lugejate teadmisi aju toimimise kohta. Autor ei pelga puudutada ka keerukaid teemasid nagu tehisintellekt, teadvuse olemus ja vaba tahe, pakkudes samal ajal erinevaid vaatenurki ja mõtlemisainet.
Kuigi raamat võib olla teadushuvilisele lugejale äärmiselt nauditav, ei jäta autor ka teisi lugejaid unarusse. “Ajust ja arust” on kirjutatud lihtsas ja selges keeles, mis muudab selle ligipääsetavaks ka neile, kes pole neuroteadusest varem palju teadnud. See võimaldab laiemal lugejaskonnal avastada aju ja teadvuse põnevat maailma.
Kriitikana võib öelda, et mõned teemad võivad jääda pinnapealseks ning süvitsi minevate lugejate jaoks võib raamat jätta mõned küsimused õhku rippuma. Samuti võiks mõned näited olla veidi mitmekesisemad, et kõnetada erinevaid eluvaldkondi.
Kokkuvõttes on “Ajust ja arust” haarav ja hariv teos, mis avab uksed inimaju keerukasse maailma. Jaan Aru suudab lugeja kaasa viia teaduse ja mõistatuste rännakule ning pakkuda mõtlemisainet nii neile, kes on juba neuroteadusest huvitatud, kui ka neile, kes soovivad avastada aju toimimise saladusi esmakordselt.
Ülaltoodud osa käesolevast postitusest kirjutas ChatGPT ehk tehisintellekt, mis võttis seda tehes aluseks need varasemalt Jaan Aru teose “Ajust ja arust” kohta kirjutatud arvustused, mille tekst on interneti kaudu kättesaadav. Toimetasin seda väga vähe, parandasin sõnastust vaid mõnes kohas. Järgneb minu enda kirjutatud osa.
Esimene trükk kõnealusest teosest ilmus 2017. aastal, mina lugesin nüüd 2019. aasta väljaannet. Tehisaru võime osas matkida inimese mõistust on Aru selles küll veel veidi skeptiline, kuid vahepeal on toimunud kiired arengud. Võimalik, et need ei ole teda palju üllatanud, sest tunnistab ta ju tegelikult isegi, et “lähiaastatel näeme üha nutikamaid masinaid.”
Mind ennast üllatas seda raamatut lugedes kõige rohkem vist see, et oma teadvusuuringuid alustades uskus Aru, et teadvus on midagi ajust eraldiseisvat. Minu mõistuses on need kaks alati kokku kuulunud. Hoopis iseküsimus on aga hinge olemasolu või olematus, kuid see läheb juba tõesti usu valdkonda ja sellel Aru ei peatu. On sümpaatne, et ta tutvustab lugejatele erinevaid teooriaid, rõhutades seejuures, et paljud asjad ei ole tegelikult veel päris täpselt teada.
Veidi unenäosümboolikast. Aru argumenteerib, et unel ei ole varjatud tähendust, mida saaks unenäoseletajate abil seletada, sest inimeste erinevatest kogemustest johtuvalt omavad asjad nende jaoks erinevat tähendust. Viimasega võib küll nõustuda, eriti tänapäeva atomiseerunud kultuuriväljaga ühiskondade puhul, kuid freudistlik psühhoanalüüs minu meelest siiski päris tupiktee ei ole. Selle tuumaks ongi ju selgitada välja, mida üks või teine unes korduv sümbol tähendab konkreetse inimese jaoks. Tänapäeva maailmas, mida iseloomustab suur kogemuslik mitmekesisus, ei maksa muidugi otsida mingeid universaalse tähendusega (sageli religioosse taustaga) sümboleid, kuid see ei tähenda seda, et unenägude dekodeerimine on täiesti mõttetu tegevus – uni võib omada varjatud tähendust ka siis, kui selles esinevad sümbolid ei oma mingit universaalset tähendust.
Kes otsib konkreetseid näpunäiteid, millest juhindumine aitab kasutada oma aju paremini, see leiab neid sellest raamatust terve rea (lk 122–128), eraldi on toodud välja ka rida juhtnööre hea une saavutamiseks (lk 132–136). Inimestele, kellele see raamat meeldib, võib sobida lugemiseks ka Kene Verniku “Hea une teejuht” ja Anna Lembke “Dopamine Nation”. Soovitan neid kõiki!