Viljandlasi võiks rohkem kaasata

Kaasav eelarve ei ole kaugeltki ainuke võimalus tavakodanike kaasamiseks linna otsustusprotsessidesse. Viimastel aastatel toimunud suured allkirjade kogumised näitavad, et viljandlased hoolivad oma linnast. Kohalik poliitiline ladvik võiks teha sellest vajalikud järeldused.

Seda lugu ajendas kirjutama Lastepargi purskkaevu ümber puhkenud vastasseis, kuid see ei räägi tegelikult sellest. Mina isiklikult mõistan nii neid, kes on pahased ühe Viljandi sümboli lammutamise pärast, kui ka lapsevanemaid, kes soovisid, et see auk kinni aetaks. Täna jääb ainult üle loota, et selle asemele tuleb midagi maitsekat, mis leevendaks veidi ehk nendegi rahulolematust, kes on praegu linnavalitsuse peale nördinud.

Facebookist inimeste kommentaare lugedes jäi aga kummitama mõte, mis neist paljudest läbi käis: jälle nad ei kuulanud meid! Hulk kaaslinlasi tunneb, et nende arvamusest on teerulliga üle sõidetud, et see ei läinud linnavalitsusele korda.

Lastepargi purskkaevu juhtum ei ole esimene, kuid võiks teoreetiliselt jääda viimaseks korraks, mil inimesi sedasi massiliselt välja vihastatakse. Lahendus, mis aitaks sellistes kirgi kütvates asjades tulemusega lõpuks leppida ka neil, kes sellega rahul ei ole, on ju iseenesest väga lihtne: rahvaküsitluste korraldamine.

Kahjuks ei võimalda Eestis hetkel kehtiv seadusandlus viia kohalikel omavalitsustel läbi siduva iseloomuga rahvahääletusi. Rohelised küll algatasid Riigikogus olles 2009. aastal kohaliku rahvahääletuse seaduse eelnõu, kuid seadust sellest ei saanud. Õiguskantsler Ülle Madise asus omakorda tänavu seisukohale, et vastava seaduse puudumise tõttu ei ole kohaliku rahvahääletuse kehtestamine kohaliku omavalitsuse õigusaktiga õiguspärane.

Kuid keegi ei keela omavalitsusel rahvaküsitluste korraldamist. Selleks on vaja kohalikul volikogul võtta üksnes vastu vastav kord. Rahvaküsitlused ei ole küll siduva iseloomuga, aga kohalikud poliitikud võivad ju sõlmida aumeeste kokkuleppe, et nende tulemusi järgitakse.

Viimastel kordadel on Viljandis käinud volikogu valimas napilt pooled valimisõiguslikest elanikest. Minu arvates võiks valimisaktiivsust kasvatada siin just see, kui järgmine kord viidaks kohalike valimistega üheaegselt läbi ka rida rahvaküsitlusi.

Mida siis viljandlastelt küsida? Küsimusi peaksid pakkuma välja loomulikult Viljandi linnavolikogus esindatud erakonnad. Neil on palju igasuguseid grandioosseid ideid, mida võib kohata valimisprogrammides, kuid mis väärivad ka eraldi kodanike ette toomist. Lisaks võiks olla õigus küsimusi üles seada tavakodanikel (näiteks tingimusel, et seda toetab vähemalt 1,5% Viljandi hääleõiguslikest elanikest ehk umbes 215 inimest).

Üks konkreetne teema, mille kohta kohalikel poliitikutel tasuks enne kopa maasse löömist kindlasti rahva arvamust küsida, puudutab Vabaduse platsi tulevikku. Kas teie pooldate selle ümberkujundamist jalakäijate väljakuks, millelt avaneb vaade Vabadussõjas langenute mälestusmärgile? See on vaid üks võimalus, kuidas antud küsimust sõnastada.

Minu arvates on see teema, mille puhul peaks kõigil viljandlastel olema võimalus oma sõna sekka öelda, sest muidu on neid, kes tunnevad nagu oleks nende arvamusest teerulliga üle sõidetud, lõpuks nii või teisiti väga palju. Rahvaküsitluse kaudu saaks igaüks oma hääle kuuldavaks teha. Lõpuks tuleks lihtsalt leppida, nagu demokraatias ikka, enamuse tahtega.

Praegu on paljude Viljandi linnavolinike mõtted seotud ilmselt eelseisvate Riigikogu valimistega, kuid pärast neid võiksid nad vabalt panna paika korra, mille alusel juba 2021. aastal toimuvate kohalike valimiste ajal rahvaküsitlusi läbi saaks viia.

Tõsi, eelmistel kohalikel valimistel midagi sellist ei lubatud. Poliitikud võivad seega väita, et valijad ei ole andnud neile sellise muudatuse tegemiseks mingit mandaati. See ei ole tõsine argument. Poliitikud teevad pidevalt asju, mida nad ei ole oma valijatele lubanud. Kui leidub mõni tavaline valija, kes peab sellist rahvaküsitluste kasutamist vastuvõetamatuks, oleks huvitav kuulda tema argumente.

Minu meelest võiks koos kohalike valimistega rahvaküsitluste korraldamine saada tulevikus heaks tavaks kõikjal, et tugevdada elanike sidet selle omavalitsusega, kus nad elavad. Viljandil on vähemalt täna veel võimalus olla Eestis selles osas teerajaja. Kardan, et kui seda nüüd ei kasutata, tuleb siin edaspidi ette veelgi suuremaid pahameeletorme kui need, mis meie linnast juba üle on käinud.

Artikkel ilmus 20. novembril 2018 toimetatud kujul ajalehes Sakala. Kommenteerida ja kommentaare lugeda saab Sakala veebilehel.

Jaga seda lugu ka teistega!