Trump Conception
“One” (Trumbi Muusika)
Minu arvutis näitab VLC media player selle albumi kaanefotona millegi pärast Donald Trumpi pilti, aga nimetatud tegelane sellega tõenäoliselt siiski kuidagi seotud ei ole.
Kuna teda aga juba mainitud sai, siis olgu viidatud, et USA vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgival Trumpil on muusikutega oma erisuhe, mis sarnaneb ühepoolsele armastusele ning on tõstatanud huvitavaid küsimusi autoriõiguste teemal.
Antud juhul on asja taga Janno Trump, mitte Donald. Lähemalt saab tema tausta ja tegemiste kohta lugeda selle lingi tagant.
Tallinnas ja Tartus toimunud plaadiesitluskontsertidele ma nüüd ei jõudnud, aga kuulsin neid esinemas jaanuaris Viljandis.
Ma ei mäleta, kas siis kanti ette kõik plaadil leiduvad palad (kaheksa lugu, kestus kokku 53:22), aga üldiselt tulid need teemad mulle ette juba päris tuttavad – kui neid oleks lastud siin vahepeal Romaanis muusikaviktoriinil, siis oleksin ilmselt tundnud ära esitaja; kõigi lugude nimed kohe meelde ei jäänud, aga mõned siiski.
Võib seega öelda, et Trump Conceptionil on täiesti olemas oma nägu, nad on äratuntavad. Ja see on tegelikult väga oluline.
Hea tutvustuse sellele plaadile on juba kirjutanud Hedvig Hanson, kelle blogist leiab muudki huvitavat, näiteks pikema arvustuse selle Tanel Rubeni & Victoria uue, lühikese kauamängiva kohta, millest siin vaid kergelt üle lendasin (tasub kindlasti lugeda, mida arvab nendest uutest plaatidest selline tegelik asjatundja, kellega võrreldes mina olen ikkagi lihtsalt niisama kiibitseja).
Kui eile esimest korda Trump Conceptioni plaati kuulasin, siis just mõtlesin (olemata lugenud enne Hansoni arvustust Tanel Rubeni & Victoria plaadi kohta) alguses kohe esimese loo ajal, mis kannab nime “Lugu nr. 5”, et sellist muusikat oleks hea kuulata autoga sõites: ühest küljest on see nii vaheldusrikas, et ei lase kuidagi rooli taha magama jääda, aga teisest küljest puuduvad sõnad, mis tähendab, et mõte ei saa liiga kaugele uitama minna ja tähelepanu teelt hajuda. Aga lugu ei olnud jõudnud veel poole pealegi, kui see tundus selleks juba liiga intensiivne, liiga kaasahaarav ja endasse tõmbav.
Nii või teisiti oli see mõte vaid teoreetiline konstruktsioon, sest mul ei ole autot ega lube, aga see oli esimene asi, mis mulle siis pähe tuli.
Järgmiseks meenus tuntud lõhnaõli Chanel No. 5. Lugesin nüüd ametlikust tutvustusest, et selle uusversioon N°5 Eau Première reinterpreteerib varasemat uue, nüüdisaegse tunnetusega, laenates oma ajatu vaimu tolle abstraktsest kompositsioonist, on see kaasaegne, sensuaalne ja peen. Õhuline ja särav, see kerge bukett pehmete ja peenetundeliselt pulbristatud nootidega paljastab unikaalse, uskumatult naiseliku raja.
Kas see kirjeldus sobiks ka Trump Conceptioni plaadi “One” kohta? Ei, mitte päris – naiselik see küll ei ole, pehmeks ma selle noote samuti ei nimetaks, aga ülejäänud märksõnad on päris tabavad. Lisaks veel, et voolujooneline, dünaamiline ja pidurid puuduvad.
Tuleb välja, et see muusika sobib hästi ka niisama mõtisklemiseks – mõjub inspireerivalt.
Kellega neid võrrelda, see sõltub muidugi sellest, keda olla ise varem rohkem kuulanud. Mulle meenus seda albumit kuulates Jimi Tenori “Intervision”, mis on üldse üks mu absoluutsetest lemmikalbumitest. Trump Conceptioni “One” ei ole küll päris sama teema, aga selles on sarnast hoogu, julgust, mängurõõmu ning rõõmu mängust nootidega. Mulle meeldib.