Artikkel ilmus algselt EPL/Delfi arvamusveebis. Kommenteerida ja kommentaare lugeda saab seal.
Kui kuulata Mart ja Martin Helme sõnavõtte, siis läbib neid jätkuvalt sõnum, et EKRE on ainus kartelliväline erakond. Tegemist on häbitu valega. Mõlemad mehed läksid poliitilise kartelli poolele üle juba samal hetkel, mil neil õnnestus võtta üle Rahvaliit. Täna meenutab nende poolt juhitav jõud pigem kontrollitud opositsiooni (a la Vladimir Žirinovski).
Kartelliparteide peamine tunnus on see, et need erakonnad on sõlminud omavahel vaikiva kokkuleppe vaba poliitilise konkurentsi piiramiseks. Eesmärk on takistada uute tulijate sisenemist poliitilisele mänguväljale. Eestis on Riigikogus esindatud erakonnad kehtestanud endale kolm suurt konkurentsieelist.
1. Uute erakondade registreerimisel nõutakse, et neil oleks vähemalt 500 liiget. Vahepeal nõuti lausa tuhandet, aga kui Venemaal langetati vastav arv viiesajale, siis muutus liiga piinlikuks, et see oli Eestis poole suurem. Nii on püstitatud erakonnamaastikule sisenejatele barjäär, millest uutel algatusgruppidel on suhteliselt raske üle hüpata. Seetõttu ei saa enamik neist isegi võimalust ennast valimistel tõestada.
2. Riigikogus esindatud erakonnad rahastavad ennast valdavalt riigieelarvest, ülejäänud ei saa sealt praegu midagi. Otsestele dotatsioonidele lisandub kaudne rahastus riigikogulaste poolt tehtavate annetuste näol – raha selleks saavad nad ju enda kõrgest palgast, mis tuleb samuti riigieelarvest.
3. Riigikogu ja europarlamendi valimisteks kandidaatide registreerimisel nõutakse kopsakate kautsjonite tasumist. Ennast riigieelarvest rahastavatel kartelliparteidel ei ole seda teha raske, aga ülejäänutel on keeruline leida raha üheaegselt nii kautsjonite tasumiseks kui ka korraliku valimiskampaania läbiviimiseks.
Vaatame nüüd, kuidas EKRE mehed nendes küsimustes on käitunud.
Uue erakonna registreerimisel nõutava liikmete arvu langetamine tuhandelt viiesajale langes aega, mil Rahvaliidust oli juba tehtud EKRE. Helmed hakkasid Tallinna TV saates “Vaba Mõtte Klubi” kohe seletama, et tegemist on vandenõuga, millega üritatakse takistada nende pääsemist parlamenti.
Kui nad ise varem päris uut erakonda asutada üritasid, siis pooldasid nad nõutava liikmete arvu langetamist veel poole madalamale, aga muutus istekoht ja muutus ka seisukoht. Tuli välja, et varasem jutt vaba poliitilise konkurentsi vajalikkusest ei olnud siiras. Nende jaoks oli oluline mitte poliitilise kartelli lõhkumine, vaid lihtsalt ise võimu juurde pääsemine.
tavalised kartellipoliitikud
Riigikogus esitas EKRE kiiresti ettepaneku erakondade riigipoolset rahastamist poole võrra vähendada, kuid jagada järelejäänud summa võrdselt kõigi Riigikogus esindatud erakondade vahel. Sisuliselt taheti, et EKRE ise saaks praeguse korra alusel makstavast hoopis 75 tuhat eurot aastas rohkem. Samas aga sooviti kaotada ära võimalus pudistada midagi valimiskünnise alla jäänud erakondadele. (Praegu näeb seadus ette, et vähemalt 2% häältest saanud erakond saab 30 tuhat eurot aastas.)
Jälle ilmnes see variserlik suhtumine, parteiline egoism. Rõhutati vajadust vähendada erakondade riigipoolset rahastamist, kuid tegelikult aeti taga vaid omakasu ja sooviti kindlustada enda positsiooni poliitilise kartelli sees.
Mõte sellest, et erakondadele riigieelarvest tehtavad eraldised peaksid olema selgelt seotud valijate häältega (iga valimistel saadud hääl annab erakonnale näiteks viis või kümme eurot aastas) EKRE poolt toetamist ei leia. Võin kihla vedada, et kui see ei ole neile endale pärast järgmiseid valimisi enam rahaliselt kasulik, siis loobutakse ka ettepanekust jagada riigieelarvest võetav raha Riigikogus esindatud erakondade vahel ära võrdselt.
Kandidaatide registreerimisel nõutava kautsjoni kaotamist nõudsid Helmed väga häälekalt siis, kui nad veel ise Riigikogus ei olnud. Pärast riigipoolse rahastuse peale saamist ei ole see nende jaoks nähtavasti enam mingi probleem. Loogilisem oleks nõuda valimisteks kandidaatide registreerimisel hoopis avalike toetajate olemasolu, aga seegi mõte ei ole kartellipoliitikutele vastuvõetav.
Lisaks kindlustavad Helmed poliitilise kartelli jalgealust vaimse kliima mürgitamisega. Just seda ju kujutavad endast nende jutud sellest, et uusi erakondasid kavandab Eestis süvariik, mis soovib takistada EKRE poliitilist tähelendu. Kuna nad kardavad, et teistes vanades erakondades pettunute hääled võivad muidu laiali hajuda, siis üritavad Helmed luua Eestis sellist keskkonda, kus igasugused algatused uute erakondade loomiseks lämbuksid juba eos.
Kui vaadata erakondade toetusnumbreid, siis võib vabalt uskuda, et järgmiste valimiste järel saab Eesti kultuuriministriks Henn Põlluaas, siseministriks Jaak Madison ja majandusministriks Martin Helme. Kuid see ei tähenda poliitilise kartelli lõppu, sest EKRE ise on juba täna osa sellest kartellist. Meie poliitilise süsteemi liberaliseerimine, mis muudaks erakonnamaastiku kahtlemata mitmekesisemaks ja suurendaks seega poliitilist konkurentsi, lihtsalt ei ole nende huvides.