Rubriik: Viljandi

Sakala Keskuses toimus eile mõtisklus ja arutelu Eesti ja Viljandi teemadel, kus rahvaga kohtusid Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ja abilinnapea Janika Kivistik. Tegemist oli Isamaa ja Res Publica Liidu üritusega, soojendusega valimiskampaaniale.

Kõigepealt jagati kohvi ja saiakesi, siis rääkis Seeder umbes pool tundi endast, uuest koalitsioonilepingust ja lõpuks päris pikalt ka Viljandi asjadest. Teatavasti saavad riigikogulased kuuluda pärast järgmisel aastal toimuvaid kohalikke valimisi taas ka volikogude koosseisu. Tundub, et Seeder kavatseb seda võimalust kasutada.

Uus koalitsioonileping on tema hinnangul parem kui eelmine, aga samas märkis ta ettevaatlikult, et “eks tulevik näitab kuidas uus valitsus seda lepingut ka tegelikkuses ellu viib…”

Seeder tõi välja hulga positiivseid punkte, kuid kritiseeris samas plaani kaotada abikaasade võimalus esitada tuludeklaratsioone ühiselt. Tema sõnul tuleb selle üle kindlasti veel palju teravaid arutelusi ja vaidlusi.

Viljandi asjadest oli tal eriti südamel Pauluse kiriku halb seisukord. Võib-olla seetõttu, et ta oli seda nüüd alles eelmisel õhtul vaatamas käinud. Aga mainis ta ühtlasi ka mitmeid linnas leiduvaid tondilosse, nagu sedagi, et lähema paari aasta jooksul tuleb kindlasti võtta midagi ette spordihoone vana hoonega, mis on muutunud juba ohtlikuks.

Pärast seda esines linnapea, kelle soolokava kestis samuti umbes pool tundi. Seejärel vastati kuskil tund aega kokkutulnud pensionäride küsimustele, kuulati nende mõtteid. Läbi käis kümneid erinevaid teemasid, siin peatun lühidalt vaid mõnel üksikul.

Linnapea loeb ette Viljandi järgmise aasta eelarvet #eesti #viljandi #kiviberg

A photo posted by Andres Laiapea (@minginimi) on Nov 30, 2016 at 5:36am PST

Kiviberg luges kõigepealt ette eile linnavalitsuse poolt volikogule esitatud linna järgmise aasta eelarve seletuskirja eessõna, kus on loetletud terve rida ettevõtmisi, millega tahetakse anda linnale uus arengutõuge, nende hulgas kõige silmapaistvamal kohal veekeskuse rajamine.

“Arhitektuurivõistlus kuulutati välja, see käib praegu, olen ise helistanud Eesti parimaid arhitekte läbi ja kutsunud neid osalema. Enamus neist on öelnud, et nad on väga huvitatud ja kavatsevad seda teha,” teatas linnapea. Tööde esitamise tähtaeg on juba 16. jaanuaril. Kiviberg avaldas lootust, et kui kõik läheb hästi, siis on järgmise aasta suveks ehitusprojekt valmis ja sügise alguses saab ehitusega pihta hakata.

Palju oli juttu teedest ja tänavatest, olemasolevate objektide korrastamisest. Pikast plaanist rääkides rõhutas Kiviberg, et kuna Viljandi ei jää ühegi suure magistraali äärde, siis on turistide ligitõmbamiseks oluline pakkuda midagi ainulaadset. Selles kontekstis tõi ta välja suurte rahvusvaheliste võistluste läbiviimiseks sobiliku sõudekanali rajamise.

“See tähendab omakorda seda, et siin hakkavad treenimas käima teiste riikide koondised, teiste maade sõudeklubid, ja nad kõik on siin kohapeal pikalt, kulutavad siin oma raha, ostavad meie teenuseid ja kaupu ja täidavad ka meie hotelle,” selgitas ta selle vajalikkust kogu linnale. “Nii et see on pika plaani tegu.”

Mis puudutab Vabadussõja mälestusmärgi taastamist, siis tunnistas linnapea küsimustele vastates, et 2018. aasta 24. veebruariks see valmis ei saa. Kivibergi sõnul valmistab riik praegu ette Vabaduse plats 6 asuvate riigiasutuste ümberpaigutamist ning kui see on tehtud, siis saab linn liikuda edasi plaaniga see mälestusmärk taastada.

Üldiselt tundub, et Viljandis ongi praegu, vähem kui aasta enne kohalikke valimisi, erakondadest kõige aktiivsem IRL. Eelmisel nädalal olid selle ridadesse kuuluvad linnavolinikud kohal ühel teisel linna arengut puudutanud arutelul, millest siin samuti juttu oli. Hea eeskuju teistele.

“Viljandi tuleks kuulutada romantikapealinnaks, sest siin tehakse küünlaid, tikke, patju, tekke ja head muusikat,” teatas Viljandi linnavolikogu aseesimees Harri Juhani Aaltonen eile õhtul Oja Koolis toimunud arutelul, mille teemaks oli unistuste Viljandi avalik ruum.

Üritusest võttis osa kokku 15 inimest, mida oli kohalviibinud linnavolinike sõnul rohkem kui on osalejaid linnavalitsuse enda poolt korraldatavatel analoogilistel kohtumistel. Kui seal on linna esindajad tavaliselt selges ülekaalus ja küsimusi tulevad esitama mõned üksikud inimesed, siis eilne aruteluõhtu, mis toimus vestlusringi juhtinud Piret Anieri ja Peep Tobrelutsu korraldusel kodanikualgatuse korras, valmistas neile positiivse üllatuse.

Arutelu aluseks võeti “Eesti Vabariik 100” ürituste osana korraldatud Viljandi linnaväljaku konkurss ja selle võidutöö, mis üldiselt kiidusõnu ei pälvinud. Linnaarhitekt Olav Remmelkoor rääkis, et sisuliselt konkurss tegelikult ebaõnnestus, esitati ainult kaks tööd ja ka võidutöö jätab kõvasti soovida – see valmis kiirustades ning saab olla vaid üheks aluseks edasistele projektidele.

Kõnealune töö näeb teatavasti ette nn. ametite maja lammutamist, mis looks võimaluse taastada kunagises asukohas ja esialgsel kujul Vabadussõja mälestusmärk.

Aaltonen, kes kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu ning on lubanud mälestusmärgi taastamist ka isiklikult rahaliselt toetada, tunnistas samas, et 2018. aastaks ei jõuta sellega kuidagi valmis. Linn sai küll hiljuti enda valdusse ametite maja tühjalt seisnud ülemise osa, mis kuulus varem eraomanikule, aga alumine osa kuulub riigile ja seal asuvate ametite mujale kolimine võtab aega. Heal juhul saadakse see tehtud järgmise aasta lõpuks.

Eilne üritus oli osa aruteluõhtute sarjast “Linna mõtestajad”, mis sai tegelikult alguse juba käesoleva aasta alguses. Mina jõudsin sinna esimest korda ja seda just konkreetse teema tõttu. Nimelt pakkus lähtepunktiks olnud töö muu hulgas välja omapoolse lahenduse nn. Centrumi väljakule, millega seotud teised plaanid viimasel ajal linnas laia kõlapinda on leidnud.

Remmelkoor märkis, et see oli sisuliselt ebaõnnestumine, sest tegelikult oli juba algusest peale teada, et kinnistu valdaja seal sellist asja ei toeta. Aga oleks muidugi huvitav teada, mida selle võidutöö autorid arvavad arendaja enda plaanidest. Peaks seda uurima.

Linnaarhitekt andis samas ka päris hea ülevaate mitmetest muudest kavadest, aga see jutt läheks siin võib-olla juba liiga detailseks ja ma ka ei mäleta seda täpselt. Igatahes on kavas teha suuremaid ümberkorraldusi Tallinna tänaval. Eks näis, millisel kujul või mil määral need plaanid lõpuks teostuvad.

Loodetavasti õnnestub hiljuti väljakuulutatud veekeskuse arhitektuurivõistlus paremini kui see “Eesti Vabariik 100” raames toimunud linnaväljaku konkurss.

Veel juhiti eile tähelepanu mitmesugustele probleemidele, nagu näiteks liiga kõrged äärekivid ülekäiguradade juures, pakuti välja huvitavaid ja kindlasti lähemat kaalumist väärivaid ideid, nagu ülekäiguradade juurde jalakäijaid manitsevate siltide (a la “Enne tee ületamist peatu, vaata paremale ja vasakule!”) paigutamine ja ülekäiguradade tähistamine mitmesuguste põnevate mustritega (kui seadus seda lubab).

Kõik ei tule mul praegu meeldegi. Aaltonen ütles seal, et neist üritustest tuleks saata linnavolinikele kirjalikud kokkuvõtted. Hea mõte. Ja lähenevaid valimisi silmas pidades võiks ju tegelikult ka teiste erakondade esindajad leida edaspidi aega ise kohale tulla ja neis avalikes aruteludes osaleda.

Eile oli seal linnavolinikest kohal veel ainult Gert Elmaste, samuti IRL, nende fraktsiooni esimees, kelle jutust mulle jäi eriti meelde mõte, et tegelikult ei tohiks kõiki praegu linnas olevaid auke nüüd võimalikult kiiresti täis ehitada, vaid tuleks jätta ka sellist tühja ruumi, mille täitmisega saavad tegeleda tulevased põlvkonnad, kellel võivad olla ju hoopis mingid omad, uued ja teistsugused plaanid – minu arvates väga õige tähelepanek.

Järgmine aruteluõhtu tuleb selles sarjas kunagi jaanuaris ja siis on vist teemaks Viljandi haigla võimalik kolimine kesklinna, aga Centrumi detailplaneeringu avalik arutelu toimub linnavalitsuses juba tuleva nädala neljapäeval, 1. detsembril kell 15-17 – sinnagi on kõik huvilised oodatud, Facebookis käib juba isegi eelregistreerimine.