Mari Jürjensi “27”

Mari-JürjensPärimusmuusika Aidas toimus eile Mari Jürjensi värske albumi “27” esitluskontsert. Kuna plaat õnnestus mul saada juba paar päeva varem, siis pakkus see nüüd huvitavat võrdlusmomenti, sest enamasti käivad asjad ju vastupidi: kõigepealt kuulan kontserti ja seejärel (võib-olla) hangin plaadi.

Antud juhul ärkas minus huvi selle kauamängiva vastu vist koguni enne seda kui Jürjensil tuli mõte see teha – eelmise aasta detsembris, kui veebi jõudis kolm Ugalas välja tulnud lastelavastuse “Väike Pii ja kiigelaud” jaoks kirjutatud laulu. Kontserdil kõlas neist eile kaks, plaadilt leiab ühe, kõige helgema, millele viidatakse nähtavasti ka kaanekujunduses.

On isegi veidi kahju, et teised selle peale ei jõudnud, sest minu meelest moodustavad need kolm laulu väga huvitava, omapärase komplekti, aga samas muidugi mõistetav, et sellest albumist tuli nüüd hoopis laiem kokkuvõte, kuhu kõik ei mahtunud, mitte tema viimase kolme aasta laululoomingu täielik kogu.

Mari Jürjens “27” esitluskontsert #viljandi #marijürjens #kontsert

A video posted by Andres Laiapea (@minginimi) on

Kokku tosinkond laulu, ülaltoodud katkend pärineb kolmandast.

Kui sageli reastatakse laulud albumitel mingi kindla kontseptsiooni järgi, millest peetakse tavaliselt kinni ka neid lavalt ette kandes, siis Jürjens esitas vähemalt eilsel kontserdil mitte üksnes plaadi esimese laulu viimasena, vaid nende järjekord oli ka muidu hoopis teine.

Ja see kauamängiv kõlabki tegelikult rohkem nagu kogumik, kuhu on pandud kokku erinevad killud, mitte nagu kontseptuaalne album, kus üks laul kasvab loogiliselt üle järgmiseks ja kõik kokku moodustab mingi ühtse terviku. See tähendab, et on kokkuvõttes küllaltki mitmekesine.

Mõni plaadil leiduv laul jäi vist kontserdil esitamata (täpselt ei mäleta, sellest on ju möödas juba terve öö), aga kui seal kõlas tema esimeselt albumilt “22” pärit “Paradiis”, siis hakkas mul järsku peas mängima Vanessa Paradis aastast 1992 – loogiline, eks ole!?

Ja kummaline kokkusattumus, aga võib-olla mitte päris juhuslik, et Jürjens oli kaastegev ka kahe siin juba jutuks olnud tänavuse albumi juures, mis mulle samuti väga meeldisid: Talsi ja Aru “Vähemalt täna” ning Üksküla “Uinunu laul”.

+ Plaat on müügil Apollos ja Rahva Raamatus, mõned sellel leiduvad palad aga vabalt kuulatavad autori helipilvest.