Ei saanud eile mahti postitust teha, aga tuleb nüüd ikkagi ka laupäeval kuuldu-nähtu siia lühidalt kirja panna, et oleks mingi pidepunkt mälestuste tarbeks, sest muidu ei pruugi ju kõik asjad endale hiljem meeldegi tulla.
Naised Köögis ja Ülemakstud Rentslihärrad, kes neid kohati saatsid, esinesid kaevumäel kena kavaga, millele järgnes samas fotosessioon. Järgmisel päeval viimasel seal toimunud kontserdil tehti küll isegi nalja laval sünnitamise teemal, aga laupäeval tundus vahepeal, et asi võib minna päris tõsiseks.
Trio Soon/Piho/Lepasson kontsert Jaani kirikus oli mulle sel aastal juba kolmas kord neid mängimas kuulda – lood on küll olnud samad, aga huvitavaks teeb asja see, et need kõlavad erinevates saalides veidi erinevalt. Tegelikult ongi need olnud kolm erinevat kontserti, mitte lihtsalt ühe kava kordused.
Lepaseree kontserdist kultrahoovis kuulsime ainult viimast juppi. Neid on minu meelest ikkagi parem kuulata plaadi pealt või siis hästi vaikses keskkonnas, kus ei ole mingit kõrvalist sagimist. Selline muusika vajab enda ümber siiski sellist rahu ja vaikust, mida on välitingimustes raske saavutada.
Eeva Talsi ja Casey Driesseni esinemist kaevumäel sai kuulatud üldse lava kõrval lebades, sest selle ees ei olnud enam ruumi.
Celia Roose plaadiesitluskontsert Jaani kirikus algas sellega, et Roose ütles, et kuulajad võivad kontserdi ajal vabalt silmad kinni panna ja suigatada – hea soovitus, sest selliseid sügavaid asju ongi ju parem kuulata silmad kinni, veel parem kui saanuks ka horisontaalsesse asendisse visata.
RÜÜT ajas seevastu hoopis tantsulisemat liini. Tuletas meelde seda meeleolu, mis valitses folgil ennevanasti ehk umbes 20 aastat tagasi, kui inimesed sooja vihma käes kaevumäel suures porilombis tantsu lõid – selliseid asju juhtusin nüüd nägema palju vähem, aga mõningal määral neid siiski esines.
Hiljem andis veel oma megakontserdi Trad.Attack!, aga see möödus lava kõrval vaikselt tantsides, laval toimuvat peaaegu jälgimata.