Näitused kevadises Viljandis

Viljandis avatakse viimasel ajal pea iga päev näitus või paar. Arvata võib, et kaua see nii kesta ei saa, varsti tuleb sisse väike paus, sest ega neid näitusepindu siin nüüd nii palju kah ei ole, et saakski kogu aeg sellise tempoga edasi panna. Samas on praegu üleval erakordselt hea, mitmekesine valik, mille pärast tasuks ehk sõita kohale isegi kaugemalt, et kõik need näitused järjest läbi käia, oma silmaga üle vaadata.

Kondases laupäeval avatud “Valgus paistab läbi”, mille tekstiilikunstnik Reet Talimaa ja klaasikunstnik Kai Kiudsoo-Värv pühendasid oma emale, toob vaatajateni juba vanemate meistrite töid. Samas on 17. aprillini jätkuvalt avatud ka TÜVKA teatrikunsti visuaaltehnoloogia erialade näitus “(R)EVOLUTSIOON”, millest siin juba pärast avamist veidi juttu oli, ning 12. maini filmistuudio Animailm nukkude ja dekoratsioonide näitus.

Kristi Kivestu isikunäitus “Sakala šaržid”, avatud 5. maini #viljandi #sakalakeskus #näitus

A photo posted by Andres Laiapea (@minginimi) on

Sakala Keskuses avati teisipäeval Kristi Kivestu isikunäitus “Sakala šaržid”, kus on pandud välja paarkümmend ajalehes Sakala ilmunud persoonilugude juurde tehtud joonistust – tegelikult ka üks selline, mille pilt ilmus lehes alles nüüd pärast näituse avamist, nimelt see Heimar Lenk või täpsemalt Jürgen Ligi keha, millele on monteeritud otsa Lengi pea. Veidi lähemalt saab selle nalja kohta lugeda Hooandja lehelt.

Preili Ida maalinäitus, avatud 16. maini #viljandi #wimka #idalepparu #näitus

A photo posted by Andres Laiapea (@minginimi) on

Wimkas avati eile preili Ida esimene maalinäitus. Tema töid on lisaks väljas nii Kondases kui ka märtsis Ugala ajutises majas avatud visuaaltehnoloogia üliõpilaste värvuskompositsiooni tööde näitusel. Seega on tal praegu üleval isikunäitus ja kaks grupinäitust, mis teeb temast ilmselt hetkel Viljandis kõige enam eksponeeritud kunstniku või selles suunas teel olija (vähemalt tunnevad inimesed juba huvi tema maalide ostmise vastu). Nii et hoidke silm peal.

Täna avatakse kaks fotonäitust: kell 17 Viljandi Linnagaleriis Dmitri Kotjuhi “Kirjud hetked”, kell 18 Viljandi Linnaraamatukogu trepihallis Brite Vilgo “Üksteist”. Kusjuures kogu see loetelu ei ole veel üldsegi ammendav, vaid hõlmab ainult neid näituseid, mida olen juba vaatamas käinud või mille avamisele täna minna kavatsen.

Samuti hoolitsetakse siin traditsiooniliselt hästi elanike muusikalise meelelahutuse eest: esmaspäeval käisin kuulamas kultuuriakadeemia 1. kursuse üliõpilaste kontserti, teisipäeval esinesid Viljandi Jazziklubi üritusel kohvikus Fellin Valga Muusikakooli ansambel Man Da Riin (nende FB) ja Viljandi Muusikakooli ansambel Moonrocket (Koolijazzi kõvemad tegijad), eile oli akadeemias 2. kursuse üliõpilaste kontsert, täna on Pärimusmuusika Aidas täies hiilguses vonKuusk, homme olen Tallinnas, laupäeval on aidas aga kolme kitarristi kontsert ehk Villu Talsi, J-P Piirainen ja Jalmar Vabarna. Mis sa hing veel tahta oskad!

Blogiauhinnad ja PayPal

Esitasin ennast Eesti Blogiauhinnad 2016 nominendiks (kultuuriblogide kategoorias, sest selle alla sobib see ajaveeb ilmselt kõige paremini), et saada ettekääne sinna auhindade jagamisele kohale minna, vaadata mis toimub ja teha sellest siia reportaaž.

Blogijad saavad ennast võistlusele üles anda veel käesoleva kuu jooksul, mais toimub rahvahääletus ja 11. juunil pidulik võitjate väljakuulutamine, auhindade jagamine. Kultuuriblogidele jagatavate auhindade eest on lubanud hoolitseda Tallinna Teletorn, aga mulle saab siis muidugi anda hääle ka aasta uustulnuka või koguni lemmikblogi valimisel. Eks ma siin siis jälle kuulutan, kui see hääletus lahti läheb.

Kuna läinud nädalavahetusel toimunud Telegrami konverentsil uuris üks inimene, kas ma kasutan selle blogi puhul mingit sponsorlust ja kas seda saab kuidagi rahaliselt toetada, siis panin siia kõrvale nüüd selle PayPali nupu, mille kaudu on võimalik annetusi teha.

Kui keegi seda tahab, siis minul ei ole selle vastu midagi. Aga võiks kirjutada juurde, milleks seda raha kasutama peaksin, milline on selle sihtotstarve. Kas osta selle eest teatri-, kontserdi-, kino- või näitusepileteid, plaate või raamatuid või hoopis kunstiteoseid? Mulle oleks väga huvitav teada, millised täpselt on need postitused või need teemad, mille kajastamise eest lugejad on valmis maksma.

Avaldan kuu aja pärast detailse ülevaate sellest kui suuri kulutusi aprillis iga konkreetse postitusega seoses tegin (kandes sinna kõik, mis vähegi võimalik, välja arvatud oma ajakulu, sest see on rahas mõõdetamatu) ja kui hinnalisi asju (näiteks mõned raamatud kirjatuselt Varrak) neis kajastamiseks kusagilt saanud olen. Sellest peaks tulema hästi välja kui košmaarsed rahad siin liiguvad.

Muide, mis puudutab raha, siis seoses muusikaäriga netis olgu märgitud, et mina sain Spotify käest umbes poolteist dollarit iga tuhande kuulamise pealt – kui oleksin James Blunt, kes saab enam kui poole vähem, siis annaks see päris korraliku sissetuleku, aga praegu on asi sellest ikka väga kaugel.

Samas oman nüüd SoundCloudis tänu oma distribuutorile ligipääsu Premier konto, mille võib muidu saada ainult kutsega, mõningatele funktsioonidele, täpsemalt võimalust oma lugusid USA pinnal monetiseerida ehk saada osa SC reklaamituludest. Praegu on monetiseeritud “Nitewalk” ja “First Strike”.

Seega, kui viibite juhtumisi Ameerika Ühendriikides, kus SC tegeleb reklaamide näitamise ja laskmisega, siis kuulake sealt neid lugusid, et näeksin kui palju rahhi on võimalik seda kaudu kuulamiste pealt kokku ajada, et saaksin sellest siin kirjutada.

Üldiselt olen aga jätkuvalt arvamusel, et praegu on käärimas uus dot-com bubble, mis võib varsti lõhkeda. YouTube, Spotify ja SoundCloud kasvavad küll kiiresti, tuues ka järjest rohkem raha sisse, aga veel kiiremini kasvavad nende väljaminekud ja kahjum. Toimivat ärimudelit ei ole siiani leitud ja ma lihtsalt ei usu, et investorid on valmis neile lõputult peale maksma. Ühel hetkel peab tulema taas suur pauk.

Vaata ka
Music Can’t Last Forever, Not Even on the Internet
Spotify’s Revenue Is Growing, but So Are Its Losses
YouTube: 1 Billion Viewers, No Profit

Antsud “Öö ja päeva vahel”

TÜVKA omakultuuriakadeemia raames pidas Ele Viskus eile loengu teemal “Looming kui taaskasutus”, mis oli heaks soojenduseks ansambli Antsud plaadiesitlusele, sest suurema osa nende repertuaarist moodustavad töötlused regilauludest.

Viskus rääkis, et popkultuuris on hakanud sel sajandil levima retro ja nostalgia, varasemalt loodu töötlemine, miksimine ja remiksimine, tuues näiteks Nirvana ristamise Rick Astleyga – uuenduslikkuses ei nähta enam omaette väärtust, mille poole püüelda.

Antsude debüütalbumi “Öö ja päeva vahel” (kümme laulu, kestus 40:30) kohta kehtib see nii ja naa, sest nad tuginevad varasemale loomingule, aga see ei ole retro, see ei ole nostalgia. See ei ole ka midagi maailma mastaabis väga-väga uuenduslikku, aga see on värskendav.

Žanriliselt kergete indie sugemetega, kohati isegi pungilikult kõlav poprockfolk (üks lugu sisaldab ka räppimist – mitte nagu Crazy Town, aga veidi sarnane vibe), mida on raske täpselt määratleda. Kuuleb ka kõvasti torupilli.

Antsud

Plaadile valitud nimi on äärmiselt tabav.

Nad ise rõhutasid Fellinis toimunud kontserdil, et neil ei ole ühtegi armastuslaulu, kuid ometigi kõlavad kõik nende laulud väga helgelt, aga… sõnasid kuulama jäädes koorub neist sageli välja midagi hoopis süngemat.

See ruum, kust need laulud tulevad ja kuhu need kuuluvad, asub justkui öö ja päeva vahel, olemata üks ega teine.

Ja see on tegelikult rohkem lava ees hüppamise ja õõtsumise kui kohvikus istumise muusika.

Ühesõnaga: kihvt. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on kihvt nii “mürk, õel, mürgine” kui ka “kellegi meelest mingitelt omadustelt väga hinnatav, vahva, tore, äge.”

Õelad ja mürgised ei ole nad küll mingil juhul, aga sarnaselt mitmeti mõistetavad, täiesti vastupidistes tähendustes tajutavad on ka paljud nende laulud, kui neid hoolikalt kuulata. Esmapilgul kergelt hõljuvad, süvenemisel järjest sügavamaks muutuvad.

Vaadake üle: FB, SC, YT. Plaadi saab näiteks aida poest.